Et implantatsioon oleks edukas ja komplikatsioonide tõenäosus väike, peab olema patsiendi lõualuu tugev ja terve. Kui patsiendi lõualuu tihedus ei ole piisav, siis on vajalik luuaugmentatsioon. See täpne ja tehniline protseduur võib patsientidel põhjustada infektsioone, pikendada raviaega ja on lisakulu. Seetõttu on mõistlik kasutada parimaid võimalikke vahendeid, et maandada riske, suurendada patsiendi rahulolu ja edukat implanteerimise protseduuri.
Hambaimplantaadid on väljakujunenud ja prognoositav ravivõimalus puuduvate hammaste asendamiseks. Sellest hoolimata on paljud patsiendid kartlikud, kuuldes luu augmenteerimise protseduuri vajalikkusest.
Alates selle lansseerimisest 2009. aastal on Straumann Roxolid®-i edukalt kasutatud ruumipuuduse korral või vähese luumahuga patsientidel. Kliinilised andmed kinnitavad, et väiksema läbimõõduga Roxolid® implantaatide kasutamine aitab vältida luu augmenteerimist, vähendab invasiivsust ja loob rohkem ravivõimalusi patsientidele.
Roxolid® implantaatide tugevus kajastub igapäevases praktikas. Kõigi Straumann Roxolid® ∅ 3,3 mm implantaatide kumulatiivne purunemissagedus on väga madal, 0,04%. See on titaanimplantaatidega võrreldes oluliselt väiksem.
Parimad pika-ajalised tulemused
Roxolid® implantaadid on põhjalikult dokumenteeritud SLA® ja ülimalt osteokonduktiivse SLActive® pinnaga. Roxolid® implantaatide tootevalik on saadaval kõigis Straumanni® implantaadi variatsioonides, erineva läbimõõdu ja pikkusega.
Roxolid® metallisulam koosneb 15% tsirkooniumist ja 85% titaanist. Nende kahe metalli kombinatsioon annab materjali, mille tugevus ja ühilduvusnäitajad on kordades suuremad võrreldes titaanimplantaatidega. Ainulaadne Roxolid® materjal ühendab endas kõrge mehaanilise tugevuse suurepärase osteokonduktsiooniga ja on avanud ukse uue põlvkonna implantaatidele.
Roxolid® täiustatud mehaanilised omadused võimaldavad edendada minimaalselt invasiivset ravimeetodit, mis sobib kõikidele patsientidele ja lisaks nendele, kellel on piiratud luu kättesaadavus.1
Roxolid® implantaatide kohta lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust!
1 – Altuna P et al., (2016). Int. J. Oral Maxillofac. Surg. http://dx.doi.org/10.1016/j.ijom.2016.01.004
